„Pariisi kliimakokkulepe sai sõlmitud nii paljude riikide osavõtul ainult seetõttu, et ta oli väga üldsõnaline ja mittesiduv,“ rääkis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Martin Helme kliimakokkuleppe ratifitseerimise eelnõu esimesel lugemisel 19.10.16, „mingeid sanktsioone riikidele, kes alla kirjutavad, aga tegelikult üsna üldsõnaliselt deklareeritud eesmärke täitma ei hakka, ei ole ette nähtud. Tegemist on klassikalise vasakpoolse tegevusega, kus võetakse poos, deklareeritakse midagi üllast, aga mis päriselt juhtub enam väga ei huvita.“
Lepe seab eesmärgiks piirata globaalse kliima soojenemist võrreldes tööstusrevolutsiooni ajaga 2 °C võrra, kuigi samal ajal on Helme arvates täiesti lahtine ja läbi vaidlemata see, mis üldse tingib kliima soojenemist: „On väga palju erinevaid teooriaid, et see on seotud Päikese aktiivsusega, et see on seotud vulkaanide aktiivsusega, et see on seotud asjadega, millega inimestel ei ole mingit pistmist. Ja väga oluline punkt: see konkreetne kokkulepe ei puuduta Hiina, India ja USA kivisöe emissioone ehk siis ühte kõige suuremat väidetavat kasvuhoonegaasi elementi.“
„Kliimaleppes pole mingilgi moel paika pandud, kuidas hakkab toimuma 100 miljardi dollari kokku kogumine arenenud riikidest ja selle üleandmine arenguriikidele, et nad viiksid ellu oma energiatootmise uuendamist. Juba CO2 kvootide puhul oleme näinud, et tegelased, kellel ei ole mingisugust pistmist emissioonide tootmisega, maksavad ja vahendavad hirmsaid rahasid ja keegi ei tea kuhu need lähevad? Loomulikult väga palju ilmselt poliitiliste aktivistide taskutesse, kes käivad ringi ja räägivad sellest, kuidas maailm kohe ära upub.“
Martin Helme rõhutas, et teadlaste andmetel ei ole maailmas viimased 18,5 aastat toimunud kliima soojenemist: „Meile küll räägitakse sellest, et kliima soojenemises on paus ja kui seda pikka pausi enam ära ei suudeta seletada, räägitakse lihtsalt kliima või soojuse kõikumisest, aga keegi pole suutnud siiamaani veenvalt rääkida, millest see tingitud on ja kas sellel on mingit pistmist inimtegevusega.“
EKRE fraktsiooni juht kriipsutas alla, et ei maksaks segamini ajada normaalset ja tavapärast loodussäästlikku käitumist ning udutavat kliima-messiaanlust, mis räägib sellest, kuidas maailma päästa: „Inimkond on hakkama saanud palju külmematel aegadel ja palju soojematel aegadel, „arvas Helme. “Lisaks on nii Eestil kui Euroopa Liidul olemas eraldi oma kliimapoliitikad, mis on Pariisi leppest sõltumata veelgi rangemad.”
Kõike seda arvesse võttes otsustas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon antud eelnõu tagasi lükata.
