„Viimase 15 aasta jooksul Riigikogu võimuerakonnad üle kümne korra hääletanud maha algatused presidendi otsevalimisteks. Nad on eelistanud tagatoa kokkuleppeid. Valimiskogus juhtunu näitab, et erakondliku kempluse ja käte väänamise aeg on ümber. Kui kahe nädala pärast Riigikogus õnnestubki president ära valida, siis võib see olla kompromisskandidaat, kelle vastu ei olda, aga kes ka erilist vaimustust ei tekita. Kui esile kerkib uus nimi, siis on teadmata, milline on tema toetus rahva hulgas. Uueks kampaaniaks enam aega ei ole. Kokkuvõttes, nii edasi minna pole enam mõistlik,“ ütles Helme.
„Samuti näitab eilne hääletamistulemus, et kuidas ka ei vaata, valimiskogu eelistused ei lähe kokku Eesti rahva eelistusega. Oli küsitlusi, mis näitasid suurimat toetust Marina Kaljurannale, oli mitmeid veebiküsitlusi, mis näitasid suurimat toetust Mart Helmele. Lõppvooru pääsesid aga hoopis Kallas ja Jõks. Ühelt poolt peegeldavadki kandidaatide taha kogunenud hääled 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste jõujooni. Omavalitsuste esindajad hääletasid üldiselt oma erakondliku kuuluvuse järgi. Teisalt mõjutas valimistulemusi tüli Reformierakonnas ja Keskerakonnas.“
Otsevalimised välistaksid Helme sõnul patiseisu, mida võimaldab praegune valimiskord. „Mis kõige olulisem, otsevalimistel mandaadi saanud president esindaks kõiki Eesti kodanikke, mitte ainult teda ametisse aidanud erakondi,“ märkis Helme.