Kuigi Arvamusfestivalil olid esindatud ka konservatiivsed ja rahvuslikud vaated domineerisid jätkuvalt kultuurimarksistlikud ja liberaalsed seisukohad, mida nimetatakse moodsa ja segadust tekitava terminiga “avatud ja tolerantseks Eestiks”, kuna annab head võimalused kõik ülejäänud ideoloogiad ksenofoobseteks ja tagurlikeks kuulutada. Kultuurimarksism, mis tekkis 60ndetel aastatel ja kelle peaideoloogiks oli Herbert Marcuse, oli tükk aega opositsoonis, kuid tõusis peagi Euroopa valisevaks ideoloogiaks ja on nüüdseks võimul paljudes riikides juba paarkümmend aastat. Hetkel on ta aga muutunud suurimaks ohuks Euroopa riikide rahvuslikule julgeolekule.
See kõik tuli reljeefselt esile festivali viimases debatis, kus väitlesid erakondade esimehed. Konservatiivide juht Mart Helme oli rahvusliku ja jätkusuutliku Eesti ideega praktiliselt üksi, vaid vähesel määral toetas teda mõõduka konservatismi pooldaja Margus Tsahkna. Kunagi ise konservatiiv olnud Andres Herkel jätkas ka Arvamusfestivalil Vabaerakonna hägusat ideoloogia puudumise liini. Isegi siis kui reformistide liider Taavi Rõivas ta küsimusega migratsiooni ja samasooliste abieludega otseselt fakti ette seadis, oskas Herkel selle eest ümmarguse ja segase vastusega ära põgeneda.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme ütles Arvamusfestivalil peetud parlamendierakondade esimeeste debatil, et Eesti ühiskonda on vaja rohkem sallivust, samas kui viimasel ajal kultiveeritakse sallivuse asemel hoopis sallimatust.
“Vaadake, mis on juhtunud – juhtunud on see, et me kõik räägime siin sallivusest ja sallivus on kindlasti üks väga oluline asi,” rääkis Helme debatil. “Aga sallivuse nime all me kultiveerime sallimatust ja lõhestame ühiskonda. See, mida mina pean väga oluliseks – võib-olla kõige olulisemaks –, on see, et meil ühiskonnas oleks rohkem sallivust sallivuse tõelises tähenduses ja rohkem koostööd inimeste vahel, mis on meil peaaegu ära kadunud. Samuti ma pean ülioluliseks eestikeelse hariduse ja teadustöö säilimist.”
Debatis Eestile oluliste väärtsutse üle tõi Rõivas esile liitlassauhete (NATO, EL) prioriteeti rahvuslike huvide ees, Jevgeni Ossinovski meelest on peatähtis igakülgne avatus ja tolerantsus ning Kadri Simsoni arvates hoolivus üksteise suhtes. Mart Helme vastas küsimusele olulisimate Eestit edasi viivate väärtuste kohta nii “Kõige olulisem on see, et meil – see ei pruugi olla registreeritud abielu –, aga et meil sugudevahelised suhted oleksid paika loksunud. Olgu siis võrdõiguslikkuse baasil või mingil muul baasil, aga nii, et Jevgeni Ossinovski ei peaks siin last hoidma, kui talle ei sobi. Pereväärtused on vaieldamatult ühiskonna nurgakivi,” märkis Helme.
EKRE on loonud Riigikogus traditsioonilise perekonna kaitseks toetusrühma, mis defineerib traditsioonilise perekonnana ühe mehe ja ühe naise vahelise püsiva liidu, mille lahutamatuks osaks on nende ühiste laste eest hoolitsemine ning nende kasvatamine alates lapse eostamisest kuni tema täisealiseks saamiseni. Rahvuskonservatiivide hinnangul on perekonna mõiste ümberdefineerimine lubamatu ning rahva kestmise huvides tuleb riigil igal võimalikul moel toetada traditsioonilist peremudelit.
See tuli ilmekalt välja ka konservatiivide alal Eesti Rahva erakonna eestoas korraldatud demograafiadebatil, mida vedasid Martin Helme ja Urmas Espenberg, ning mis kujunes väga osavõturohkeks ja populaarseks, kuna puudutas paljusid. Kõlama jäid seisukohad, et perekonna, iibe ja oma rahvastiku kasvatamise ning toetamise poliitika on Eesti tuleviku võtmeküsimus. “Kolmandat võimalust Eestile ei anta. Esimene oli 1918, teine 1992. Me kas suurendame oma rahvaarvu ja iivet või langeme Kolmandast maailmast lähtuva võimsa demograafilise okupatsiooni alla”, arvas Espenberg. “Ja siis pole kasu ei isikuvabaduste kõrgest tasemest, heaolu kasvust ega millestki muust.”
