Vaatamata peavoolumeedia “otsitud” kuumale ülereageeringule Kaljuranna küsimuses ja uuringufirmade erinevatele metoodikatele (olulised erinevused valimis ja küsitlusmeetodites) on EKRE toetus jätkuvalt kõrge. Sama kinnitab ka EMORi uuringujuht Aivar Voog, kelle sõnul tõusu küll polnud, kuid olulist langust samuti mitte. “On mingi uus stabiilsuse aste, eks näis nüüd mis edasi saab,” ütles Voog. “Eks tõusu ole takistanud ka suhteliselt kriitiline avalikkus, meedia kriitilisus, mis on olnud üks tegureid, miks EKRE toetus ei ole kasvanud. Sest situatsioon, mis puudutab pagulasi, on ju jäänud samasuguseks, teema on endiselt üleval,” kommenteeris TNS Emori uuringujuht.
Kommenteerides EKRE reitingu vähenemist 14-lt 13-le ehk ühe protsendipunkti võrra ütles erakonna aseesimees Martin Helme BNS-ile, et “väga suurt muutust pole ja üheprotsendiline siia-sinna kõikumine on täiesti tavaline asi. Küsitlus tehti siis (13-21.aprillini), kui meil see Kaljuranna teemaline paanika oli,” lisas ta. “Arvan, et see (Kaljuranna rahvuse toonitamine) meile plusse ega miinuseid ei toonud ja see üks protsent ei tähenda kindlasti kolinal kukkumist,” sõnas Helme. “Ma ei näe selles väljaütlemises ka midagi radikaalset, küll aga paanikat ja ülereageerimist. Meie jaoks on oluline erakonna stabiilsus, mitte hüppeline kõikumine.”
Reformierakonna toetuse püsimist 23 protsendi juures selgitas Helme suuremate eksisammude puudumisega. “Neil pole ühtegi suuremat ämbrit olnud. Ausalt öeldes oleksin ette kujutanud, et haldusreformiga lagedale tulemine hakkab nende populaarsust vähendama, aga võib-olla pole see veel kohale jõudnud,” ütles EKRE aseesimees.
