Reedel, 24. veebruaril algusega kell 19 toimub neljandat korda Tallinna tänavatel vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik, kuhu on oodatud kõik rahvusmeelsed inimesed.
Tõrvik – teejuht pimeduses – on olnud aastasadu eestlaste vabadusvõitluse sümboliks. Jüriööl juhtisid tõrvikud eestlaste malevaid lahingusse võõrrahvaste võimu ja võõra ideoloogia vastu.
Tõrvikud põlesid ka 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri ees, kui suurriikide heitluste kiuste võeti kätte ja kuulutati välja riik, kus eestlased said üle aegade oma tulevikku ise määrata. Nõukogude okupatsioonivõimud kiusasid taga eesti üliõpilaste tõrvikurongkäike, nähes nendes õigusega eestlaste igatsust oma iseseisva riigi järele.
Tõrvikurongkäigu korraldaja, noorteühenduse Sinine Äratus juhi Ruuben Kaalepi sõnul on küsimus rahvusidentiteedist ja iseseisvast enesemääramisest praegu sama terav kui eelmise sajandi rasketel hetkedel.
„Iseseisvust saab tagada vaid eestlaste enda tahe oma rahvusriiki hoida ja kindlustada. Kas see vabadustahe on eestlaste seas säilinud? Sellele annab vastuse tõrvikurongkäik, kus rahvusmeelsed inimesed saavad tulla tänavatele, et öelda: jah, Eesti jääb meie riigiks,“ ütles Kaalep.
Selle aasta tõrvikurongkäigu tunnuslause kõlab: nüüd on meie aeg! „Iga aastaga leiab üha rohkem eurooplasi taas tee oma juurte juurde ja hakkab väärtustama oma esivanemate pärandit. Selge märk sellest on Euroopa rahvuslaste tugev vastuseis lõunast lähtuvale migratsioonilainele. Just see viis mullu brittide otsuseni lahkuda euroliidust, ja teispool ookeani globalismivastase Donald Trumpi valimiseni USA presidendiks. Rahvuslik leek kasvab suuremaks, ja tõepoolest, nüüd on meie aeg,“ selgitab Kaalep.
Sarnased rongkäigud rahvusriikluse väärtustamiseks toimuvad paljude Euroopa riikide iseseisvuspäevadel. Neist suurim Poolas toob igal aastal kokku üle saja tuhande patrioodi. Ka Läti ja Leedu rahvuslased tähistavad oma vabariigi aastapäeva rongkäiguga. 2003. aastal 50 osalejaga alustatud Läti tõrvikurongkäigul osales viimati 17 000 inimest. Eestlastest ja lätlastest on eeskuju võtnud ka soomlased, kes otsustasid detsembris oma iseseisvuspäevamarsi samuti tõrvikurongkäiguks ümber kujundada.
Eesti esimese rongkäigu korraldasid Sinise Äratuse noored 2014. aastal. „Neli aastat nooremana olime me ometi täis tahet näidata Eestile ja maailmale, et rahvustunne ei ole siit maalt kuhugi kadunud. Kui esimese tõrvikurongkäigu vaikis meedia enamasti maha, siis järgmisel aastal saatis seda ajakirjanduse tähelepanu. Esimesel rongkäigul oli osalejaid ligikaudu 120, kolmandal aga juba 2000 ringis,“ tõdes Kaalep.
Kaalepi sõnul on tõrvikurongkäigu võimsaim osa ühtekuuluvustunne oma rahvaga. „Tõrvikurongkäik aitab tõepoolest teha vabariigi aastapäevast kogu eesti rahva ühise peo. Seal tärkab teadmine, et eestlaste parimad päevad on alles ees.“
NB!
• Soovijatele jagatakse tõrvikuid Vabaduse väljakul.
• Plakateid, loosungeid või vabariigi aastapäevale sobimatut sümboolikat mitte kaasa võtta!
