Viimastel nädalatel on ajakirjanduse vahendusel avalikkuse ette toodud kümneid jõhkraid peksmisjuhtumeid, kus teo sooritajateks on olnud alaealised noortekampade liikmed. Pekstud on omaealisi kui ka täiskasvanuid, nii kambaliikmeid kui ka võõraid. Peksmised on toimunud söögikohtades, ostukeskustes, parkides, ühistranspordipeatustes, trammis, metsatukas.
Noortekampade kontrollimatu vägivallalaine näitab ilmselgelt, et riik ei tule avaliku korra ja oma kodanike kaitsmisega enam toime. Politseinike massiline koondamine on viinud olukorrani, kus Tallinna kesklinnas võib karistamatult vägivallatseda, sest politseipatrulle lihtsalt ei jagu. Alaealiste kurjategijate poputamine on sünnitanud meie sekka inimese välimusega, kuid marutõbiste metsloomadena käituvaid isendeid. Tekkinud olukorras pole põhjust näpuga näidata mitte ainult praeguste, vaid ka eelmiste valitsuste siseministrite suunas.
Ümarlaua kokku kutsumine probleemi ei kõrvalda, sama kasutu on loota, et vägivallatsevaid noori suunab õigele teele vestlus noorsootöötajaga. Mis on lahendus? Valitsus peab lõpetama politsei kohitsemise, patrullide hulka pealinnas ei tohi vähendada kodanike ja linna külaliste turvalisuse arvelt.
Mis veelgi olulisem, lõpetada tuleb alaealiste kurjategijate siidkinnastes kohtlemine. Praegu on politsei olukorra ees, kus alaealine kurjategija võidakse küll tabada, kuid pärast dokumentide vormistamist jaoskonnas jalutab ta karistamatult vabadusse, sest kehtiv seadus suunab süütegusid toime pannud noori leebemalt kohtlema ning kohtuid karistusi vältima. Šokivangistusest karistusmeetmena on riik sisuliselt loobunud, põhjendades seda vajadusega vältida vanglaga kaasnevat häbimärgistamist. Tulemus on vastupidine soovitule: noorte kurjategijate seas suureneb teadlikkus oma karistamatusest. Pole harvad juhtumid, kus alaealised kurjategijad esitavad politsei kohta süüdistuse vägivalla kasutamises.
Noored kurjategijad ei tohi tunda end karistamatutena. Šokivangistus tavavanglas – alustuseks neli kuud – on vaieldamatult tõhusaim moodus alaealise kaagi korrale kutsumiseks. Oluline on saata trellide taha noorte jõukude juhtoinad, nõnda aidatakse kaasa kampade lagunemisele.
Kui riik meid kuritegelike bandede eest kaitsta ei suuda, hakkavad nende üle omakohut pidama teravdatud õiglustundega linnakodanikud. Noorte kuritegevusel on ka selge majanduslik mõõde. Kui hakkab levima informatsioon selle kohta, et meie tänavatel röövitakse ja pekstakse, siis ühel päeval kruiisilaevad meie sadamates enam ei randu.
Lugupeetud ministrid, meie inimesed peavad tagasi saama turvatunde. Tallinna elanikud ei oota teilt mitte murelikku peavangutamist, vaid konkreetseid tegusid.
Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni nimel
Urmas Reitelmann,
fraktsiooni esimees