Teisipäeval 19.02. tutvustas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Radisoni hotellis oma varikabinetti, mille liikmed rääkisid ka oma plaanidest võimalikus ministriametis. Peaministri rolli võttis enda peale mõistagi erakonna ametlik peaministrikandidaat ja erakonna esimees Mart Helme.
Siseministriks pakutud brigaadikindral reservis Alar Laneman tõi välja valukohad, millega tal tuleb kohe tegelema hakata. Kõigepealt tuleb kriminaalmenetluse tähtajad lühemaks muuta ehk kiirendada nende läbivaatamist. Teisena märkis Laneman, et korruptsioon on Eestis täiesti kontrolli alt väljumas ja sellele tuleb piir panna. Järgmise valupunktina nimetas ta seda, et riigivastase tegevuse eest karistatud isikud saavad kodanikena Eestis edasi elada. Tema prioriteetide hulka kuulub ka sõjaväelise piirivalve taastamine.
Kultuuriminister Toivo Tasa meenutas Lennart Meri sõnu Tallinnas Kirjanike Liidu kongressilt 1987. aastal: “Kultuur ei ole peoülikond, vaid inimese igapäevane tööriietus, rohkemgi: kultuur on ainus keskkond, milles on võimalik inimese taastootmine.” Kogu tema sõnavõtt oli kantud mõttest, et nii kõrgkultuuris kui vaimses pärandi hoidmises tuleb lähtuda eesti põliskultuurist ja eesti keelest, mille hoidmise vajadus on ka põhiseaduse preambulis. “Ei saa rääkida eesti kultuurist eesti keeleta,” toonitas Toivo Tasa. Ministrikandidaadi sõnutsi saab eesti kultuuri edasi kanda vaid traditsioonilise perekonna kaudu.
Välisministrikandidaat Henn Põlluaas märkis, et välisministeeriumi ülesanne on seista Eesti huvide eest, kuid Mikseri ajal on see muudetud vasakliberaalseks ideoloogiliseks asutuseks, kus esindatakse Euroopa föderatsiooni loomise põhimõtteid – nii näiteks on minister surunud arengukavasse kuni 2030. aastani sõdimise “parempopulistliku” maailmavaate vastu. Uue narratiivi järgi on peamiseks muutuseks keskendumine Eesti huvidele. Praegune välisministeerium deklareerib üldjuhul 99% juhtudest, et Eesti huvid kattuvat EL-i omadega.
ÜRO-s hakkab Eesti seisma massiimmigratsiooni soodustavate asjade vastu, nagu oli seda rändelepe; oluliseks seatakse NATO ja transatlantilised suhted ning koostöö Kesk-Euroopa riikidega, keda praegused Eesti eurosaadikud karistavad koos liberaalidega selle eest, et nood kaitsevad oma rahvuslikke huve.
Keskkonna- ja maaelu minister Argo Luude on olnud põllumees ja hetkel on ta tegev keskkonnaprobleemide alal. Tema sõnutsi on ametnike võim ministeeriumides ületanud igasuguse piiri, kus kõik on tehtud ametnikele lihtsaks ja lihtkodanikule keerukaks – aga ametnik peab teenima riiki ja rahvast.
Põllumajanduses nimetas Argo Luude absurdiks seda, kus suurte ja vanade EL-i liikmesriikide põllumehed saavad tootmiseks rohkem toetusi kui uute liikmesriikide põllumehed, kuid turul on need tooted võrdsed. “Eesti peab vajadusel kõik sellekohased otsused vetostama, et saavutada võrdne kohtlemine,” märkis ta. “Muidu aga nõutakse võrdsust küll pagulaste jaotamisel, aga põllumeeste toetamises võrdsust pole!”
Rahandusministrikandidaat Martin Helme teatas, et tulevikus ühendatakse selle ministeeriumi alla ka riigihaldus ning arvukate pisiküsimuste asemel keskendutakse suurtele.
“Maksualandused on meie majandusprogrammis keskne osa ja Eestis on maksukoormust vaja üldse alandada, alustades aktsiisi- ja käibemaksust ehk tarbimismaksudest,” rääkis Martin Helme. “Alandada tuleb ka bürokraatia lõputu vohamine, likvideerides näiteks Riigi Kinnisvara AS-i, aga ka infotehnoloogiakeskuse või tugiteenuste keskuse, mis praegu rahandusministeeriumi all on.”
Ministrikandidaadi sõnul tuleb valmistuda ka euroala ja euro kriisiks – tema sõnul on Eesti käendanud Kreekat, kuid oodata on ka Brexiti-järgset ning Itaalia ja Hispaania kriisi, märgata on ka Saksamaa ja Prantsusmaa majanduse langust, Euroopa Keskpank aga on üles ostnud 80% euroala võlakirjadest miinimumintressidega.
Helme sõnul pole rahandusministeeriumi hiljutine analüüs erakondade lubaduste rahalise poole kohta kuidagi tõsiselt võetav, pealegi on selle koostanud ministeeriumi prouad ja härrad Excelid, kes on ise aastaid aktsiiside tõstmist serveerinud maksude korjamisena. “Meie ettepanek on aktsiise vähendada, mille tulemusel laekumised suureneksid minimaalselt 50 miljonit eurot, meie arvestame 150 miljoniga, aga rahandusministeerium paneb selle 150 miljonit meie puhul miinusesse,” selgitas ta.
Kandidaat lisas, et üldse pole arvestatud ka Rail Balticu osalusest loobumise mõjuga, kus jääks ära 350-400 miljoniline osalusmakse aastas, mis hiljem ilmselt veelgi tõuseb. Suurt kokkuhoidu annab see, kui Eesti lõpetab pagulaste ja odava ukraina tööjõu sisseveo, sest raha ei kulu pagulastele ja odavtööjõu kadumise järel hakkavad tõusma koos palkadega ka sissetulekud, kasvab tarbimine ning elavnenud majandus tõstab ka maksulaekumisi.
Martin Helme sõnul on Eestis koolitatud rahandusministreid mõtlema nagu raamatupidajad seda teevad, kuid tegelikult on rahandusministri käes hoovad, et juhtida majandust. “Seni pole ükski minister seda teinud – mina teen seda!” lubab Martin Helme.
Kaitseministrikandidaat Leo Kunnas ütles, et tema ministeeriumi eesmärgiks saab laialdase riigikaitse ülesehitamine mahus, mis võimaldaks kallaletung korral liitlaste saabumiseni võtmepiirkondi enda käes hoida. Tema sõnul on Eesti sellest rehkendusest teinud alles poole, ära teha tuleb ka teine pool. “Teeme kuni 2040. aastani ulatuva sõjalise riigikaitse visiooni ja 2030. aastani ulatuva plaani mitmes variandis, mis käsitlevad erinevaid võimalusi, ja asume neid viivitamatult ellu viima,” selgitas ta.
Leo Kunnas lubab sõjaliste kulutuste tõstmist 2,6 protsendini SKT-st. 6,6 miljardi suurusest investeerimisplaanist, mis on kavandatud 8-12 aasta peale, tagasimaksega 40 aastaks, saaks riigikaitse umbes 600 miljonit aastas, millest tuleks ka kaitseelarve kasv. Kuna praegune sõjaline riigikaitse ei vasta riigi vajadustele ja rahaline piir on ees, tuleb seda juurde küsida USA-lt ja Euroopa liitlastelt.
Justiitsministrikandidaat Kert Kingo selgitas, et justiitsministeerium on asutus, millest sõltub meie õigusriigi mõiste tõelisus. Selle haldusalas on kohtud, prokuratuur ja mitmed väiksemad üksused nagu notaribüroo, andmekaitseinspektsioon ja teised. “Kohtud on kohad, kust inimesed otsivad oma õigustele kaitset ja meie plaaniks on kohtureform selles mõttes, et panna kohtunikud vastutama oma otsuste eest,” selgitas Kert Kingo.
“Korruptsioon on meil nii laiali läinud, et tema siirded on jõudnud igasse riigiasutusse,” märkis Kert Kingo. “Selleks et inimesed tunnetaks riigi kaitset ja asutused neile õiguskaitset ka pakuks, tuleb teha palju muudatusi – praegu kasvab nende arv, kelle õiglustunnet on riivatud.”
Kert Kingo sõnul tuleb kohtunikega teha tähtajaline tööleping, Riigikohtu kohtunikud aga muuta valitavaks, mitte määratavaks. “Oluline on lõpetada kohtutäiturite omavoli ja teha nende järelvalve põhjalikumaks ja tõhusamaks,” lisas ta. “Praegu me ainult räägime õigusriigist, aga praktikas seda pole, ning meie justiitsreformi eesmärk ongi muuta meie õigussüsteem selliseks, kus õiglus jõuaks iga inimeseni ja me saaksime uskuda oma riiki kui õigusriiki.”
