Kui sotsiaalministeerium jätab seadustest välja punkti, mis nõuab välisarstidelt eesti keele valdamist, siis seab riik ohtu eesti inimeste elu ja tervise, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Henn Põlluaas.
„Tuleb välja, et minister ja sotsiaaldemokraatide juhtida olev ministeerium valetasid kevadel teadlikult avalikkusele, teatades, et eesti keele õpe tehakse välismaist päritolu arstidele kohustuslikuks ja selles osalemist tuleb enne tööpraktikale asumist terviseametile tõendada. Nüüd on selgunud, et sotsiaalministeerium plaanib välisarstide keeleoskuse nõude õigusaktidest välja jätta. Toimuv on sisuliselt järjekordne eesti keele kasutusala kitsendamine ja samm vene keelele riigikeele staatuse andmise suunas,“ ütles Põlluaas.
„Keeleoskuseta arstid ei ole suutelised oma kvalifikatsiooni tõestama, täiendkoolitusi läbima, patsientide ja kolleegidega suhtlema ega normaalset arstiabi osutama. Tuletame meelde hiljutist Hiiumaa juhtumit, kus piisavate oskusteta umbkeelne naistearst pani ohtu mitme inimese elu. Me ei ole nõus, et sellist arstiabi ja meditsiinisüsteemi, mis on suureks probleemiks ka Ida-Virumaal, tahetakse juurutada üle kogu Eesti.“
Henn Põlluaas ei pea veenvaks sotsiaalministeeriumi selgitust, et tervishoius on keeleoskuse nõuded reguleeritud keeleseadusega ning topeltregulatsiooni järele polevat vajadust.
„Tegelikkus on selline, et kuigi keeleseaduse järgi peab arst oskama eesti keelt kõrgtasemel, pole tervishoiutöötajate registrisse saamiseks riigikeele oskust vaja. Ka senised ministrid on olnud seisukohal, et kuna Ida-Virumaal mõistab enamik patsiente vene keelt, siis on sealsetelt arstidelt eesti keele oskuse nõudmine juuksekarva lõhki ajamine. Samas on Ida-Virumaal 20 protsenti eestlasi. Miks peaksid nemad arstiga võõrkeeles rääkima? Praegu eeldatakse Eestist pärit arstilt vene keele oskust, aga piiri tagant tulijalt eesti keele oskust ei nõuta. Eesti keele oskuse nõue peaks olema selgelt sõnastatud ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduses,“ ütles Põlluaas.
„Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ühineb Eesti Arstide Liidu avaldusega, kus tuntakse samuti muret, et tervise- ja tööministri määrusest on keeleoskuse tõendamist nõudvad punktid täiesti välja jäetud ning tööpraktikale suunatakse välisarstid, kes ei oska eesti keelt isegi mitte algtasemel. Nii tekitatakse teadlikult olukord, mis kahjustab arstiabi kvaliteeti ning võib ohustada patsiente. Eesti keele oskus on vältimatuks eelduseks arstina töötamiseks. See printsiip peab tervishoiuvaldkonnas kehtima ilma möönduseta.“