Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (48 SE) langes kahjuks edasisest menetlemisest välja

EKRE fraktsiooni liikmete poolt algatatud seaduse eelnõu lükati tänasel 22.septembri Riigikogu täiskogu istungil tagasi ja langes seetõttu kahjuks edasisest menetlemisest välja. Vastava ettepaneku eelnõud mitte edasi menetleda oli teinud Riigikogu Õiguskomisjon häältega 6:3. Hääletus oli järgmine -väljahääletamise poolt oli 48 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 2.

Seadusemuudatuse üks initsiaatoreid Uno Kaskpeit ütles, et eelnõu eesmärk ja põhjus oli see, et kehtiva politsei ja piirivalve seaduse kohaselt tekib politseiametnikul õigus väljateenitud aastate pensionile, kui politseiametnik on olnud teenistuses vähemalt viis aastat järjest vahetult enne pensioniõigusliku vanuse täitumist, see on 55. eluaastal. Eelnõuga oleks politseiametnikel tekkinud õigus väljateenitud aastate pensionile ka siis, kui on politseiametnik on lahkunud politseiteenistusest enne pensioniõigusliku vanuse täitumist, kuid tal on olemas vajalik politseiteenistuse staaž. See säte hakanuks toimima samal alusel, nagu oli piirivalveseaduses enne 2007. aastat ja praegu kehtivas kaitseväeteenistuse seaduses. Sellega, oleks loodud politseinike ja kaitseväelaste vahel võrdsed pensionile siirdumise tingimused.

Siseministeeriumi poolt koostatud vastus antud seadusmuudatuse tagasilükkamise osas oli Kaskpeiti sõnul täis mitmeid demagoogilisi väiteid. Näiteks väideti, et viimase viie aasta teenistuse nõue on kehtestatud selleks, et inimesed ei lahkuks enne 50. või 55. eluaastat teenistusest. See tekitaks väljaõppe saanud töötajate puuduse, sest paljud lahkuvad teenistusest mingile muule tööle, kui on 20 või 25 aastat teenistust täis. “See väide on kallutatud, sest kui oleks kardetud suurt väljaõppe saanud inimeste puudust ja lahkumisi, siis ei oleks viimase viie aasta jooksul koondatud vastava väljaõppe ja haridusega inimesi. Julgen väita, et neid oli politseinike ja piirivalvurite hulgas sadu viimasel viiel aastal.”

Kaskpeiti sõnul ei pea paika ka teine väide, et see tekitab täiendava koormuse riigieelarvele, sest kui viie viimase aasta nõuet ei ole, tulevad 50.–55. eluaasta täitumise järel inimesed, kellel on staaži 20 või rohkem aastat, ja hakkavad taotlema pensioni. “Jah, olin ise teenistuses piirivalves 2007. aastani ja ma ei mäleta, et keegi oleks lahkunud teenistusest enne 50. eluaastat, et 50-selt tulla pensioni nõudma. Inimesed olid saanud vastava väljaõppe ja hariduse ja keegi ei tulnud selle peale, et enne 50. sünnipäeva teenistusest lahkuda. Mul on palju endisi kolleege, tuttavaid ja sõpru kaitseväeteenistuses ja ma ei ole kuulnud, et kaitseväest oleks enne 50.–55. eluaastat massilist lahkumist, et tulla vastava vanuse saamisel pensionile järele. Ma arvan, et seda võivad kaitseväe osas väita ka kaks kindralit, kes istuvad meie keskel. Olen kindel, et see viie viimase aasta nõue tekkis politsei ja piirivalve seadusse spetsiaalselt, et suruda maha kõikvõimalikud vastuseisud ühendamise vastu teenistuses olevate piirivalvurite ja politseinike poolt. See viie aasta nõue annab võimaluse, jah, nagu ma ütlesin juba enne, manipuleerida inimestega viimasel viiel teenistusaastal, kes julgevad tõtt välja öelda korralagedusest selles ühendasutuses. Arvan, et probleem on ministris ja ministeeriumis. Ei suudeta luua oma allasutuses normaalset töökeskkonda, et inimesed tahaksid seal tööd teha. Suurt korralagedust PPA-s kinnitavad ka viimase nädala sündmused, kus kolm teenistujat on sooritanud enesetapu. Üks neist isegi puhkusel olles saab vabalt relvaruumi, võtab relva ja laseb ennast maha. See näitab, et selles ühendasutuses on midagi korrast ära, ja seda just asutuse juhtkonna poole pealt.”

Toode lisatud ostukorvi
Sulge Edasi vormistama